Liik FAO kood: CLQ

Arctica islandica

Pilt puudub

Lehekülje sisu

Tootenimetused
Tootmismeetodid ja püügivahendid
ELi kvaliteedikavad ja toiteväärtused
Liikide levik ja elupaigad
Liigi kirjeldus
Kombineeritud Nomenklatuur

Tootenimetused

Riik	Tootenimetused	Kohalikult või piirkondlikult kasutatavad nimed
Austria	de Islandmuschel	–
Horvaatia	hr islandska školjka	–
Itaalia	it Vongola artica	–
Luksemburg	de Islandmuschel fr cyprine fr Clam d'Islande	–
Läti	lv Islandes gliemene	–
Madalmaad	nl Noordkromp	–
Prantsusmaa	fr cyprine fr Clam d'Islande	–
Rootsi	sv Islandsmussla	–
Saksamaa	de Islandmuschel	–
Sloveenia	sl islandska školjka	–
Taani	da Molboøsters	–

Peamised tootmismeetodid

Püütud

Allikas: Palomares, M.L.D. and D. Pauly. Editors. SeaLifeBase. Arctica islandica (Linnaeus, 1767)

Toiteväärtusele

	Toiteväärtus portsjoni (100g) kohta
Energia	86.0 kcal
Rasvad	0.96 g
Küllastunud rasvhapped	0.187 g
Süsivesikud	3.57 g
Suhkrud	0.0 g
Valgud	14.67 g
Sool	1502.5 mg

Allikas: USDA - FoodData Central

Elupaigad

Soolane vesi

FAO Peamiste Püügipiirkondade

Allikas: Palomares, M.L.D. and D. Pauly. Editors. SeaLifeBase. Arctica islandica (Linnaeus, 1767)

Levikukaardid

Allikas: Aquamaps - Computer Generated Native Distribution Map for Arctica islandica

Teaduslik nimetus

Arctica islandica

Autor

(Linnaeus, 1767)

Klass

Liik

FAO kood

CLQ

Morfoloogiline kirjeldus

ingliseShell: moderately swollen, thick and robust valves, almost circular, equivalved and inequilateral; has a thick dark brown to blackish periostracum; sculpture consists of thin concentric grooves; well-developed external ligament, reaching the end of the posterior margin of the valve, posterior to the umbones; hinge is heterodont, right and left valves each has three cardinal teeth, anterior and posterior lateral teeth; inside the valves are two slightly different muscle scars (dimyarian, anisomyarian), linked by a continuous pallial line (integropalliate), without a sinus; crossed-lamellae structure. Body: pair of gills each consists of two series of lamellae extensively linked by interlamellar junctions (eulamellibranch); foot is large and the two mantle lobes fuse to form two stout siphons.

Vaade tõlge

Tõlgitud inglise Bing Tõlge on üksnes näitlikustamiseks: lähteteksti piiratud kvaliteedi tõttu on morfoloogilised kirjeldused süsteemi beetaversioonis kättesaadavad ainult ingliskeelsetena. Mitmekeelne teave on kättesaadav tulevastes versioonides.

eestiShell: mõõdukalt paisunud, paksu ja tugeva ventiilid, peaaegu ümmargused, equivalved ja inequilateral; on paks tume pruun mustjas periostracum; skulptuur koosneb õhuke kontsentriliste sooned; hästiarenenud välise sidemete, jõudes lõpuks istmik dumpingumarginaali ventiil, et umbones; hinge on heterodont paremale ja vasakule ventiilid igaühes kolm kardinal hambad, eesmise ja tagumise külgmised hambad; klapid sees on kaks veidi erinevat muscle armid (dimyarian, anisomyarian), seotud pideva pallial rida (integropalliate), ilma et sinus; ületanud lamellae struktuuri. Keha: lõpused iga paari koosneb kahest seeria lamellae ulatuslikult lingitud interlamellar ristmikel (eulamellibranch); suu on suur ja kaks Vahevöö hõlmaga süütenöör vormi kaks stout sifoonid.

Taksonoomiline liigitus

KlassBivalvia
- SeltsVenerida
  - SugukondArcticidae
    - PerekondArctica
      - LiikArctica islandica

Sünonüümid

Cyprina islandica Linnaeus, 1767

Allikas: Palomares, M.L.D. and D. Pauly. Editors. SeaLifeBase. Arctica islandica (Linnaeus, 1767)

Kord aastas ülevaadatav kaupade klassifikatsioon, mida kasutatakse EL tolli- ja väliskaubanduse statistika jaoks. Klassifikatsiooni aluseks on Ühenduse Harmoniseeritud süsteemi laiendatud alamjaotised. Iga alamjaotis on tähistatud kaheksakohalise numbrilise koodiga Lugege lisaks: Kombineeritud Nomenklatuur

03 — GRUPP 3 - KALAD JA VÄHID, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD
- 0307 — Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid limustest
  - sugukonda Arcidae, Arcticidae, Cardiidae, Donacidae, Hiatellidae, Mactridae, Mesodesmatidae, Myidae, Semelidae, Solecurtidae, Solenidae, Tridacnidae ja Veneridae kuuluvad limused
    - 0307 71 00 — elusad, värsked või jahutatud
    - 0307 79 — muud
      - 0307 79 10 — suitsutatud, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte, muul viisil töötlemata
      - 0307 79 90 — muud
16 — GRUPP 16 - TOOTED LIHAST, KALAST, VÄHKIDEST, LIMUSTEST VÕI MUUDEST VEESELGROOTUTEST
- 1605 — Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest
  - limustest
    - 1605 56 00 — venuuskarpidest, südakarpidest ja noalaevkarpidest

Jaga seda lehte

Valige palun keel

Arctica islandica

Tootenimetused

Peamised tootmismeetodid

Toiteväärtusele

Elupaigad

FAO Peamiste Püügipiirkondade

Kond 21 - Atlandi ookeani loodeosa

Kond 27 - Atlandi ookeani kirdeosa

Kond 31 - Atlandi ookeani kesk- ja lääneosa

Kond 37 - Vahemeri ja Must meri

Levikukaardid