Liik FAO kood: PTB

Barbus barbus

Pilt puudub

Lehekülje sisu

Tootenimetused
Tootmismeetodid ja püügivahendid
ELi kvaliteedikavad ja toiteväärtused
Liikide levik ja elupaigad
Liigi kirjeldus
Kombineeritud Nomenklatuur

Tootenimetused

Riik	Tootenimetused	Kohalikult või piirkondlikult kasutatavad nimed
Austria	de Barbe de Weißfisch	–
Bulgaaria	bg Бяла мряна	–
Horvaatia	hr mrena	–
Itaalia	it Barbo	–
Luksemburg	de Barbe de Weißfisch fr barbeau	–
Läti	lv Barbe	–
Madalmaad	nl Barbeel	–
Portugal	pt Barbo	–
Prantsusmaa	fr barbeau	–
Rootsi	sv Flodbarb	–
Rumeenia	ro Mreana	–
Saksamaa	de Barbe de Weißfisch	–
Slovakkia	sk mrena severná	–
Sloveenia	sl mrena sl mrene	–
Taani	da Flodbarbe	–
Tšehhi Vabariik	cs Parma obecná	–
Ungari	hu márna hu rózsás márna	–

Peamised tootmismeetodid

Püütud
Kasvatatud

Peamised püügivahendid

List item: Noodad

Noodad

Allikas: Froese, R. and D. Pauly. Editors. FishBase. Barbus barbus (Linnaeus, 1758)

Tunnustatud nimetused

kaitstud geograafiline tähis (KGT)

Belgia

Escavèche de Chimay

Allikas: eAmbrosia - the EU geographical indications register (eAmbrosia)

Elupaigad

Magevesi

FAO Peamiste Püügipiirkondade

Allikas: Froese, R. and D. Pauly. Editors. FishBase. Barbus barbus (Linnaeus, 1758)

Levikukaardid

Allikas: Aquamaps - Computer Generated Native Distribution Map for Barbus barbus

Teaduslik nimetus

Barbus barbus

Autor

(Linnaeus, 1758)

Klass

Liik

FAO kood

PTB

Morfoloogiline kirjeldus

ingliseDiagnosed from its congeners in France, Great Britain, Black, North, Baltic and Adriatic Sea basins and Apennine Peninsula by having the following characters: lower lip thick with a median swollen pad; tip of dorsal pointed; posterior margin of dorsal concave; last simple dorsal ray spinous, serrated along entire posterior edge; flexible segmented part of last simple dorsal ray about 20-24% of its length; fine dark spots (or no spots) in individuals larger than 10 cm SL; 53-63 total scales on lateral line; 12-14 scale rows between dorsal origin and lateral line; pelvic origin about below dorsal origin; scales with free posterior part pointed; scales on back with 1-5 well developed median longitudinal epithelial crests (Ref. 59043). Caudal fin with 19-20 rays (Ref. 2196).

Vaade tõlge

Tõlgitud inglise Bing Tõlge on üksnes näitlikustamiseks: lähteteksti piiratud kvaliteedi tõttu on morfoloogilised kirjeldused süsteemi beetaversioonis kättesaadavad ainult ingliskeelsetena. Mitmekeelne teave on kättesaadav tulevastes versioonides.

eestiDiagnoositud alates selle analoogide Prantsusmaal, Suurbritannias, must, Põhja, Balti ja Aadria mere vesikond ja Apenniini poolsaare lastes järgmisi märke: Alam-huule paks mediaan paistes pad; rinna otsa osutas; istmik dumpingumarginaali rinna nõgusad; viimase lihtsa rinna ray spinous, hammastatud mööda kogu servani; segmenditud osaga, viimase lihtsa rinna ray umbes 20-24% pikkuses; trahvi tumedad laigud (või puuduvad laigud) inimestel on suurem kui 10 cm SL; 53 – 63 kokku kaalud külgsuunas kulgev joon; 12-14 skaala ridade vahel rinna päritolu ja külgsuunas kulgev joon; vaagna päritolu kohta allpool rinna päritolu; Mastaabib vaba tagumises osas osutas; Kaalud tagasi koos 1-5 hästi arenenud sõiduki keskmise pikitasapinna epiteeli crests (viitenumber 59043). 19-20 kahuriga (Ref. 2196) sabauim.

Taksonoomiline liigitus

KlassActinopterygii
- SeltsCypriniformes
  - SugukondCyprinidae
    - PerekondBarbus
      - LiikBarbus barbus

Sünonüümid

Barbus mayori Valenciennes, 1842
Barbus vulgaris Fleming, 1828
Barbus microphthalmus Sauvage, 1879
Barbus fluviatilis aurata Veesenmayer, 1884
Barbus communis Nordmann, 1840
Cyprinus barbus Linnaeus, 1758
Barbus fluviatilis Fitzinger, 1832
Barbus microphthalmus Bonaparte, 1846
Barbus barbus barbus (Linnaeus, 1758)
Barbus barbus borysthenicus Dybowski, 1862
Barbus fluviatilis tyrasensis Dybowski, 1862
Barbus barbus gallicus Karaman, 1971
Barbus fluviatilis alba Krauss, 1882
Barbus communis Perty, 1832
Barbus fluviatilis aurata Fatio, 1882
Cyprinus barba Linnaeus, 1758

Allikas: Froese, R. and D. Pauly. Editors. FishBase. Barbus barbus (Linnaeus, 1758)

Kord aastas ülevaadatav kaupade klassifikatsioon, mida kasutatakse EL tolli- ja väliskaubanduse statistika jaoks. Klassifikatsiooni aluseks on Ühenduse Harmoniseeritud süsteemi laiendatud alamjaotised. Iga alamjaotis on tähistatud kaheksakohalise numbrilise koodiga Lugege lisaks: Kombineeritud Nomenklatuur

03 — GRUPP 3 - KALAD JA VÄHID, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD
- 0301 — Eluskala
  - muu eluskala
    - 0301 99 — muud
      - mageveekalad
        0301 99 18 — muud
- 0302 — Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)
  - muud kalad, v.a kalamaks, -mari ja -niisk
    - 0302 89 — muud
      - 0302 89 10 — mageveekalad
- 0303 — Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha
  - muud kalad, v.a kalamaks, -mari ja niisk
    - 0303 89 — muud
      - 0303 89 10 — mageveekalad
- 0304 — Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud
  - muude kalade värske või jahutatud filee
    - 0304 49 — muud
      - 0304 49 10 — mageveekalad
  - muud, värsked või jahutatud
    - 0304 59 — muud
      - 0304 59 10 — mageveekalad
  - muude kalade külmutatud filee
    - 0304 89 — muud
      - 0304 89 10 — mageveekalad
  - muu, külmutatud
    - 0304 99 — muud
      - muud
        0304 99 21 — mageveekalad

Jaga seda lehte

Valige palun keel

Barbus barbus

Tootenimetused

Peamised tootmismeetodid

Peamised püügivahendid

Noodad

Tunnustatud nimetused

kaitstud geograafiline tähis (KGT)

Elupaigad

FAO Peamiste Püügipiirkondade

Kond 1 - Aafrika - Siseveekogud

Kond 4 - Aasia - Siseveekogud

Kond 5 - Euroopa - Siseveekogud

Levikukaardid